Passitasin paisupaaki mootori juurde aga igaksjuhuks veel tegema ei hakanud. Kuna originaal on puudu, teen selle ise, kasutades mõnda sobilikku metallkesta. Õhtupoole harutasin armatuurlaua laiali, sest on plaan seda pisut värskendada. Näidikutest oli kõige õnnetum ampermeeter, mille korpusesse oli roostetanud auk ning ka seest ilmselt pude.
Mihkel andis vanale värvile valu.
Tööaeg umbes 16.30 - 19.50, Mihkel tuli natsa hiljem ja koos lõpetasime
neljapäev, 15. aprill 2010
Masinisti kirjanurk 4
Eile oli nii.
Hiilisin ajal, mil ristiinimesed palehigis oma igapäevaleiba teenisid, kaatri juurde ja korraldasin varasema ebaõnnestumise ära. Võtsin lahti termostaadi, sest termostaadi kaane tihend paistis olevat räbal ja oligi. Termotsaadiga on korras. Avasin vahejahuti kaane ning nägin selle alt järgmist, pisikeste aukudega mulgustatud kaant. Nägi välja suureaugulise filtrina, kuid kätte ei saanud. Võibolla calgonimees teaks, palju seal katlakivi sees on. Kruvisin vahejahuti kaane tagasi, sest kuskilt peab ju piir minema, ma ei saa ometi kõike laiali kiskuda, mõtlesin. Arvan, et vahejahutiga on ka korras.
Puhastasin õlijahuti ja pain paigale. Jahutussüsteemi muud torud ja voolikud samuti. Puudu on vaid paisupaak ja nüüd mõtlen, et millest seda kõige kavalamalt teha.
Õhtupoole, kui laekus Mihkel ja tegeles värvi matistamisega, meisterdasin kiviaja töövõtteid kasutades puupulgast ja rauasaelehest abinõu, millega saagisin sõuvõlli pronkslaagri seespoolt lahti, lõin meisli vahele ning sain ta lõpuks oma pesast kätte.
Aeg 13.00 - 19.30 = 6,5 tundi. Mihkel 17.30 - 19.30 = 2.
Hiilisin ajal, mil ristiinimesed palehigis oma igapäevaleiba teenisid, kaatri juurde ja korraldasin varasema ebaõnnestumise ära. Võtsin lahti termostaadi, sest termostaadi kaane tihend paistis olevat räbal ja oligi. Termotsaadiga on korras. Avasin vahejahuti kaane ning nägin selle alt järgmist, pisikeste aukudega mulgustatud kaant. Nägi välja suureaugulise filtrina, kuid kätte ei saanud. Võibolla calgonimees teaks, palju seal katlakivi sees on. Kruvisin vahejahuti kaane tagasi, sest kuskilt peab ju piir minema, ma ei saa ometi kõike laiali kiskuda, mõtlesin. Arvan, et vahejahutiga on ka korras.
Puhastasin õlijahuti ja pain paigale. Jahutussüsteemi muud torud ja voolikud samuti. Puudu on vaid paisupaak ja nüüd mõtlen, et millest seda kõige kavalamalt teha.
Õhtupoole, kui laekus Mihkel ja tegeles värvi matistamisega, meisterdasin kiviaja töövõtteid kasutades puupulgast ja rauasaelehest abinõu, millega saagisin sõuvõlli pronkslaagri seespoolt lahti, lõin meisli vahele ning sain ta lõpuks oma pesast kätte.
Aeg 13.00 - 19.30 = 6,5 tundi. Mihkel 17.30 - 19.30 = 2.
teisipäev, 13. aprill 2010
Masinisti kirjanurk 3
Tänane õhtu pudenes näppude vahelt nagu purjus peaga võetud sms laen nurgapealses litsimajas.
Pusserdasin jahutusvoolikutega, püüdes neid erinevat mõõtu torude otsa pressida ning kokkuvõtteks võin enda nimele kirjutada 3 (loe kolme) mutri kinnikeeramise.
Mihkel seevastu eraldas kaatrilt puidust poordivitsa, ahtriredeli ja veel nipetnäpet pudinaid peatset värvimist silmas pidades. Mihkli kontole 2 tundi tõsist tööd.
Pusserdasin jahutusvoolikutega, püüdes neid erinevat mõõtu torude otsa pressida ning kokkuvõtteks võin enda nimele kirjutada 3 (loe kolme) mutri kinnikeeramise.
Mihkel seevastu eraldas kaatrilt puidust poordivitsa, ahtriredeli ja veel nipetnäpet pudinaid peatset värvimist silmas pidades. Mihkli kontole 2 tundi tõsist tööd.
esmaspäev, 12. aprill 2010
Masinisti kirjanurk 2
Ülemise kütusefiltri kruvisin paigale, kasutades ajapikku hangitud klambrikesi, torukesi, mutrikesi, poldikesi. Ja kuivõrd kütusetorudega on enamvähem valma, siis võtsin mõõtusid jahutustorustikust. Et hankida kõik need vajalikud klambrikesed, torukesed, mutrikesed ja poldikesed.
17.00 - 19.45 = 2,75
17.00 - 19.45 = 2,75
pühapäev, 11. aprill 2010
Masinisti kirjanurk
Täna läks kriminaalselt kaua. Tööriistade koristamine, pesu ning riietevahetus käis lõpuks enamvähem teosammul. Olen tühi nagu tõupulli munakott peale korralikku seemenduspäeva.
Alguseks lihvisin liivapaberiga mitmesuguseid nurgataguseid ning hiljem võtsin uuesti mootori käsile. Kaatril on selline asi nagu mootori stoppnupp. Nupp juhib starteri tõmberelee moodi elekrimagnetit. Kui nuppu vajutada, liigub magnet umbes 10 mm ning olles ühendatud peenikese trossi abil kõrgsurvepumbaga, tõmbab viimasest väljapoole (10 mm) peenikese võlli, mis sulgeb pumbas kütuse etteande. Aga vot see relee oli mootori külge pandud nii, et ühendustross käändus 90 kraadise nurga all ümber mootori ning tundub, et seda tegelikkuses ei kasutatudki. Tegin tõmbe - elektrimagnetile uue aluse ja tõin ta kõrgsurvepumbale lähemale. Nüüd ei pea tross enam mööda mootoriplokki lohisema. Magneti juhe nagu ka kõik muut juhtmed on parima sõjaväetehnika traditsioonide kohaselt paksus kummiisolatsioonis, mis omakorda on kaetud varjestussukaga. Kuid kummiisolatsioon kipub kohati murenema. Kõnealuse elektrimagneti juures ei saa olla kindel, kas mootori seiskumise asemel ei käi mootorisuumis hele sähvatus, kui pluss ja miinusjuhe omavahel peaksid kokku puutuma. See viib mind aga järgmisele mõttele, lisaks selle, et juhtmete ühendused vaja kriitilise pilguga üle käia - miks ma ei ole veel kohanud kaitsmeplokki ? Kuigi ma olen mootoriruumis sisiseva ja õlise Gollomina ringi roomanud. Huvitav.
Alumise kütusefiltri ja ühe kütusekraani panin paigale. Enne seda tõmbasin tolmuimejaga mootori alt ära selle mandi, mida enne survepesuriga kätte ei saanud. Vahejahuti ja mootori vahelt ellimineerisin linnupesa.
Ilm oli päikesepaisteline, sooja 7 - 13 °C , puhus nõrk kirdetuul, mis õhtuks vaikis. Olulisi vahejuhtumeid ei olnud.
Aeg 12.00 - 19.00 = 7 h.
Alguseks lihvisin liivapaberiga mitmesuguseid nurgataguseid ning hiljem võtsin uuesti mootori käsile. Kaatril on selline asi nagu mootori stoppnupp. Nupp juhib starteri tõmberelee moodi elekrimagnetit. Kui nuppu vajutada, liigub magnet umbes 10 mm ning olles ühendatud peenikese trossi abil kõrgsurvepumbaga, tõmbab viimasest väljapoole (10 mm) peenikese võlli, mis sulgeb pumbas kütuse etteande. Aga vot see relee oli mootori külge pandud nii, et ühendustross käändus 90 kraadise nurga all ümber mootori ning tundub, et seda tegelikkuses ei kasutatudki. Tegin tõmbe - elektrimagnetile uue aluse ja tõin ta kõrgsurvepumbale lähemale. Nüüd ei pea tross enam mööda mootoriplokki lohisema. Magneti juhe nagu ka kõik muut juhtmed on parima sõjaväetehnika traditsioonide kohaselt paksus kummiisolatsioonis, mis omakorda on kaetud varjestussukaga. Kuid kummiisolatsioon kipub kohati murenema. Kõnealuse elektrimagneti juures ei saa olla kindel, kas mootori seiskumise asemel ei käi mootorisuumis hele sähvatus, kui pluss ja miinusjuhe omavahel peaksid kokku puutuma. See viib mind aga järgmisele mõttele, lisaks selle, et juhtmete ühendused vaja kriitilise pilguga üle käia - miks ma ei ole veel kohanud kaitsmeplokki ? Kuigi ma olen mootoriruumis sisiseva ja õlise Gollomina ringi roomanud. Huvitav.
Alumise kütusefiltri ja ühe kütusekraani panin paigale. Enne seda tõmbasin tolmuimejaga mootori alt ära selle mandi, mida enne survepesuriga kätte ei saanud. Vahejahuti ja mootori vahelt ellimineerisin linnupesa.
Ilm oli päikesepaisteline, sooja 7 - 13 °C , puhus nõrk kirdetuul, mis õhtuks vaikis. Olulisi vahejuhtumeid ei olnud.
Aeg 12.00 - 19.00 = 7 h.
Tellimine:
Postitused (Atom)