Käisin Würthis mutreid ja polte toomas ning kruvisin nendega kiilu ja tüüri omale kohale. Originaalis sellel kaatril kiilu ei ole. Kuid ometigi on üsna paljudele Stizidele paigaldatud nn kruvi ja tüürikaitse. Enamasti on see kerest libamisi kruvialuse uimeni ulatuv U raudprofiil. Asja mõte seisneb kruvi ja tüüri säästmises juhuslikus kokkupõrkes kivi või merepõhjaga. Samuti võib probleem tekkida tahtmatul ülesõidul mõrrast või võrkudest.
Ka sellel kaatril oli eelneva omaniku poolt paigaldatud U rauast kaitse. Püüdsin asja paremaks teha. Mõtlesin nii, et u raud on alt tulevale survele või löögile vastupidamiseks üsnagi nõrk. Samas tekitab U raua lai profiil läbi vee lohisedes siiski teatavat takistust, mis on halb. Asendasin selle metalllehega, mille ristlõige on 12 x 120 mm. Nii on see nüüd alt tulevale tõukele märgatavalt vastupidavam, hõõrdetakistus edasiliikumisel kindlasti väiksem U rauast ning lisaks toimib see mõningal määral kiiluna, mis peaks teatud tingimustest vähendama lengerdamist (küljelt küljele kõikumist).
Miinuspoolele tuleb panna see, et niisugune kiil on jällegi nõrk küljelt tulevale löögile. Ning teine mõtlemapanev moment puudutab uimele (detail, milles asub sõukruvi laager ning millele kinnitub metalllehe tagumine ots) tekkivat külgjõudu, kui kiil paadi lengerdamist stabiliseerib. Kangutasin konstruktsiooni täna küljelt küljele kogu jõust ja püüdsin ära aimata, milline jõud hakkab sellele küljelt rõhuma vees olles. Et kas oleks uimele nüüd vaja tekitada veel mingi diagonaaltugi ? Mõnedel kaatritel on sõuvõlli tagumise otsa toel V tähe kuju ja niisugune konstruktsioon on I kujulisest detailist mõistagi palju tugevam. Mõtlen siiski, et jätan vist nii nagu praegu on. Iga detaili lisamisega veealusesse ossa suureneb ka takistus, mida on vaja läbi vee lohistada.
Oranz sireen koos sama tooni poordivitsaga peaks veidi mahendama muidu liiga süngeks kiskuvat üldmuljet. Vana sõjaväekaater tunneb oma rolli, kuid eks aastad pehmenda meid kõiki..
Paar sõna sellest, mida veel teha vaja.
1) Kaatri tekk ootab katmist libisemisvastase kummiga.
2) Näidikud olen otsustanud elektriliste vastu välja vahetada. Hetkel on temperatuuri ja õlirõhu näidikutest mõned korras, mõned mitte, sihverplaadid kõigil üpriski viledaks kulunud. Need on pneumaatilise toimimisega ja seni ei ole nii pikkade sabadega, kui vaja, mul kuskilt neid leida
õnnestunud. Lisaks otsustasin paigaldada kütusenäidiku, mida sellel originaalis ülepea ei olegi. On vaid mõõduvardad mõlemas paagis. Näidikute vineeralus on küll valmis, kuid teen selle nüüd uue.
Mul on tekkinud veel üks imeilus sõjaväe kell koos tunnise stopperiga. Äkki suudan ka selle armatuurile ära mahutada.
3) Kaatri vöör on küllaltki pirakas kuid kasutada seda ei saa. Kogu vöör on kinnine õhukindel ruum, mis koos külgedel asuvate õhukindlate paakidega tagab kaatri uppumatuse. Minumeelest on see asi lahendatud küll lihtsalt, kuid küllaltki kirvemeetodil. Tahaks ikka vööriruumi ka kasutada ning samas oleks ju hea, kui kaater endistviisi uppumatuks jääb.
Mõtlen hermeetilisele uksele. Nii oleks suur ruum kasulik näiteks päästevestide vms kergema kraami painipaigana ning samas, kui veekindel uks sõidu ajal on suletud, siis töötab vöör ikkagi hiiglasliku õhupaagina ja uppumatuse tagajana.
4) Kajuti lael on puudu tuuleklaas. See tuleks kuidagi orgaanilisest vms klaasist painutada.
Need neli asja on siis peamised tööd. Ülejäänud nokitsemise alla võib liigitada mõnede vineeride uuesti lakkimise ja paigaldamise. Kajutisse mõnede liistukeste sättimise ja muud väiksemamõõdulised, kuid siiski vajalikud asjad, mille tegemiseks on aega terve eesootav talv. Kevadesse jääb põhja värvimine. Võibolla panen natuke pahtlitki, et minek oleks libedam.
Üks kauaoodatud ja pinget hoidev asi on mootori käivitamine. Põhimõtteliselt on selleks kõik valmis. Paagid on puhastatud, uued filtrid, kraanid ja kütusetorud paigaldatud. Mootori ja reversi omavahelised ühendused tehtud. Vaja on veel soetada 2 akut, 180 ah ning võtit keerata.