laupäev, 3. aprill 2010

Tüürpoordi paak

...asub iseäranis kitsas kohas. Seda puhastas Mihkel nii:


Esmalt üks mootori õhuvõtutoru jalust ära, siis elektriblokk eest ära, siis paagi küljeluugi poldid lahti, kaas maha. Kulbiga paagis olev solk kaussi, paak seest puhtaks, küljekaas tagasi.
Vastik töö.

Kuna me kahekesi mootoriruumi ei mahtunud, siis proovisin, kuidas ekstsentriklihvija värvi matistab.


Paagi kütusekraani suruõhuga veel all katsetades avastasin alumiiniumist kütusetorus pisikese augu. Ja näib, et see augukene on seal olnud kogu aeg, sest see on nö keevituspraak. Pisike läbisulanud ava keevitusõmbluse kõrval. Avatud kütusekraani korral pidi sealt pilsivette kogu aeg kütust immitsema. Nu, tanker.

Tööaja arvestus läks veidi sassi, käisin vahepeal poes liivapaberit toomas. Aga tegime umbes 14.00 - 19.30 = 5,5 tundi.

kolmapäev, 31. märts 2010

Peale kellakeeramist on õhtud valged.

Hommikul külastasin hästivarustatud põllumajandustehnika poodi Agroparts ning soetasin sealt kaks Gaz 51 õlifiltri elementi. Juhtumisi sobivad need kaatrile ja Agropartsi naissoost müüja valdab teemat.
Hiljem helistas diislimees ja teatas, et pihustitele võib järgi tulla.
Kella kuue paiku õhtul tegin end hästi pisikeseks ning ronisin kaatri mootoriruumi, et kütusepaak saastast puhastada ja sulgesin seejärel paagi küljeluugi. Uhasin liitekohale mehemoodi hermeetikut raudkindla usuga, et nüüd küll paagist mingit lekki ei tule. Jäin siis kütusekraani silmitsema ja natuke hiljem uurisin seda garaazi laual. Minumeelest on sel masinavärgil hulganisti kohti, kust pilsivette kütust või õli võib lekkida. Vaimusilmas kipub kangastuma pilt, kuidas jahisadama rahva pilgud ühte punkti koonduvad - nimelt vikerkaarevärviliste õlilaikude tekitajale.
Tegutsemisaeg 18.00 - 20.00 = 2

teisipäev, 30. märts 2010

Kütuseahel ja pihustid

Saingi täna kütuseahela jubinad kokku. Paagist etteandepumbani. Mõnus on spetsidega asju ajada - pean siinkohal Hansaflexi inimesi silmas.
Teine mõnus firma, kuhu heameelega lähen, on Test - Rem OÜ diislite diagnostika ja remonditööd. Jätsin pihustid sinna reguleerida ja puhastada. Kontrollimisel avanesid need igaüks erineva surve juures, mõni tilkus ka.

esmaspäev, 29. märts 2010

Toitesüsteemi vidinad

Käisin täna Hansa-Flex´i hüdraulikagurude juures küttefiltrite torude otsikuid nõutamas. Selgus, et olin oma ostlemisretke mõnevõrra puudulikult ette valmistanud. Juba homme viin selle asja lõpuni.
Diislimeeste juurde pihusteid kontrollima pole ikka veel jõudnud.

pühapäev, 28. märts 2010

Paat müügis

Seoses kaatriprojektiga on puupaat müügis.
Paadile on paigaldatud 1100 cm3 Suzuki automootor koos käigukastiga. Mootor on 4 silindriline, vesijahutusega. Käigukast on sõuvõlliga ühendatud kardaaniristiga. Jahutusradiaator on paigaldatud ahtriistme alla. Aku ja sumbutaja asuvad ahtiteki all. Bensiinipaak asub vööriteki aluses panipaigas.
Algselt oli paadil ühesilindriline Saksa DV päritoli diiselmootor ning Poola päritolu revers. Nende agregaatide puuduseks oli see, et mootor evis lausa uskumatud vibratsiooni, kolossaalset müra ning hämmeldustekitavat jõuetust. Revers lülitus küll sujuvalt, kuid hammasrataste vilin sekundeeris päris võrdväärsena mootori poolt toodetud kakofoonilisse kanonaadi. Ühesõnaga nii ilusasse paati lihtsalt ei sobi selline tehnika.
Automootori paigaldamise tingis selline mõtteviis: mootor olgu piisavalt võimas, et paati väikese pingutusega vabalt edasi viia. Mootor olgu võimalikult vaikne ja revers (edasi - tagasi lülitus) olgu veel vaiksem. Paat olgu lausa hääletu.
Usun, et selle mootoriga on need tingimused enamuses täidetud. Mootori 50 hj pole piisavad, et paati pinnale kergitada ja klisseerima panna. Kuid mootor on piisavalt võimas, et 1500 - 2000 pöörde vahemikus head sõitu teha. Mootor on neljasilindriline ja praktiliselt vibratsioonivaba. (Asub veel lisaks kummipatjadel) Mootoril on otsas originaalkäigukast ja nagu me teame, siis autode käigukastid on hääletud. Lisandub see, et käiku sisse lülitades on vaja kasutada sidurit. Mootori paigaldus ei ole päris lõpuni viidud. Paigaldamata on juhtmed, näidikud, gaasi ja õhuklapi tross. Valmis ei ole uus mootorikate - see on kuskil poolepeal.

Sellel, kes soovib seda suurepärast alust seotada, on järgmised võimalised:
Osta see nii, nagu ta hetkel on. Või osta ta lõpuni ehitatuna. Arutleda selle küsimuse üle saab telefonil 50 12 678, Margus
PS. Paat on ehitatud Saaremaal 2003 aastal. Kere on väga heas seisukorras. Asjatundlik ostja võib noaga puitkere torkida, et selles veenduda.

Davy Jones

Mu daamid ja härrad. Saage tuttavaks Davy Jones´i kummituselaeva peamasinaga :)

...ja läänemere kardetuima aluse endaga:

...mille kaptenisalong näeb hetkel välja selline:


Kuid asja juurde.
Täna kõpitsesin roolikardaani, veepumpade, kütusefiltrite ja kütusepumba kallal niivõrd tulemuslikult, et kõik eelmainitud seadeldised nüüd jälle omal kohal asetsevad. Kütusefiltrite osas tuleb teha küll selline mööndus, et mõni jubin, eeskätte torude ühendused, rahvakeeli stutsid, on puudu. Sestap külastangi homme mõnda hüdraulikatarvikuid müüvat kaupmeest. Otsustasin veel targasti, et ühe küttefiltri peaks ikka veel lisama. Originaalis oli neid kaks - üks enne ja teine peale etteandepumpa, saagu siis nüüdki nii.
Aga mis veel toredat. Nimelt avanes mu silmadele lõpuks kahekontuurilise vesijahutuse salapärane ülesehitus kogu ilus. Asi selles, et torude ja voolikuterägastik on mingil põhjusel eelmis(t)e omanike poolt ümber seatud. Mulle kui minevikufännile meeldiks siiski originaalne seadistus rohkem. Ma ei hakka siin pikalt rääkima kui palju ma selle üle pead murdnud olen, kuid nagu öeldud - täna see nägemus lõpuks kangastus. Ja nagu iga omandatud teamise juures tagantjärgi ikka - see on lihtsalt naeruväärselt loogiline ja lihtne.

Videvikus toimus tootmisnõupidamine. Parima metallitöö spetsiga, keda ma väga hindan ja keda ka isiklikult tunnen, nimelt minu isaga. Teemaks jälle va pujäänik sõuvõll ja need mõistatuslikud kummist vesilaagrid. Nimelt sõuvõll on küll enamvähem sirge, kuid liugpinnad ellipsis. Kui liugpind on ellipsis, ei pruugi sõuvõlli väljaviik vett pidada. Kui see vett ei pea, immitseb sealt vesi keresse sisse ning teatud asjaoludel võib kogu alus veega täituda. (Näiteks kui akud tühjaks saavad ja pilsipump enam ei tööta. Teisest küljest pole see malakas võll veel sugugi nii sirge nagu ta võiks olla. Kolmandast küljest on vesilaagrid kulunud...
Võibolla on parim lahendus see, et võll läheb uuesti treipinki, kus liuglaagritelt treitakse 2 - 3 mm maha. Siis pressitakse mahatreitud pinnale peale vastavas mõõdus roostevaba toru. Võll läheb uuesti treipinki ning treitakse mõõtu. Aga mitte vanasse vaid natuke suuremasse läbimõõtu, arvestades kummilaagrite kulumist.
Sellise operatsiooni tulemused oleksid järgmised: vana võll saab väga sirgeks ning mingit vibratsiooni sealt enam karta ei ole. (Kuna võll on küllalt raske, siis usun, et üsna väike hälve võib ka kaine kipperi täiskäiguga kurseerides panna meremärke kahekordselt nägema. Noh, natuke liialdatult) Kuid selge, et pöörlevate masside poolt tekitatud vibratsioon on hirmus vaenlane, mille vastu tasub võidelda. Teiseks puudub siis vajadus kummilaagreid vahetada, kuna võll saab puutepinnalt jämedam. Kolmandaks saame jagu lekist. Pole ju paha, mis.
Tööaeg ilma nõupidamiseta - 13.00 - 19.30 = 7,5 tundi (kümnendsüsteemis)