Ja paar sõna sellest, mis siin üldse sünnib. Blogi põhjal on näha, et enamasti midagi ei sünnigi. Kogu see ehitamine on ajaliselt nii pikaks kujunenud, et osaliselt ja täiesti tuntavalt on muutunud mu hoiakud ja hinnangud. Näiteks vaatan enda varasemaid töid aina kriitilisema pilguga ja pole välistatud, et midagi peab ümber tegema. Teisalt pean end jälle talitsema, sest vaevalt et selline tasahilju süvenev friigistumine seda projekti edasi aitab. Tasakaalu leidmine selles asjas pole üldsegi ülearune püüdlus.
Praegu on nii, et kaater on ühes kohas, töökoda teises. Tahan sel aastal kaatri viia töökoja juurde ja mis veel tähtsam, panna ta varju alla. Puidust poordivits, vaatan, on aja jooksul omandanud sellise välimuse, et tahaks uuesti puhastamist ja värvimist - ühesõnaga aja lagundaval toimel liigub see projekt vahel nagu tagurpidi üldse. Töökoja juures oleks võimalus ka mootor pealt paha vinnata ja mootoriruumis vajalik puhastus ja korrastustöö ära teha. Paakidel pole näiteks kütusenivoo andureid, need saaks siis panna. Samas ongi see üks nipiga ülesanne. Paagi kuju on nii kitsas ja kõrge, et tradistsioonilist ujukiga kütuseandurit sinna ei mahuta kuidagi. Kas panna siis kaks tükki, üks kõrgemale, teine madalamale ? Või hoopis lahendada see kuidagi elektrooniliselt, optiliselt. Noores tehnikus oli mingi vidin olemas, linki hetkel ei leidnud.
Vahepeal on tegelikult ka kaks tooli enamvähem valmis saanud. Rooliratta tagune ja nn kõrvalistuja oma. Lahendus mulle endale täitsa meeldib. Kõrguse poolest reguleeritavad ja isegi vetruvad, pööratavad ja ümber paigutatavad. Ohverdasin selleks kaks kontoritooli, kust võtsin metallist nn südamiku. Ei kujuta muidugi ette, kas need vastu peavad. Kui mitte, siis leian mingi kõvema jala. Pilte panna praegu ei saa, kuivõrd need pole küljes ja juppidena ei ütle nad midagi. Metallosad on liivapritsitud ja igatsevad väga värvi, sest pisikesed roostetäpikesed juba paljunevad.
Tuuleklaasi (see, mis kajuti laele läheb) tooriku tõin juba ammu ära. Tegin painutamiseks puidust vormi ning katsetasin ühe väikese tükiga saunalaval. 80 kraadi juures vajus tükk imeilusti vormi nagu juustuviilakas päikese käes. Siis proovisin klaasi vormimise matriitsi (või ütleks et lihtsalt puidust ja vineerist tuuleklaasi kujulist vormi) saunalavale mahutada aga see saun oli küll liiga pisike. Tuleks see asi vähe tõsisemalt käsile võtta.
PS. Nüüd lõpuks avastasin ühe video, kus episood Strizist. Algab 5,50 juurest.
http://www.youtube.com/watch?v=up6KJxoz0zU
