...ja läänemere kardetuima aluse endaga:
...mille kaptenisalong näeb hetkel välja selline:
Kuid asja juurde.
Täna kõpitsesin roolikardaani, veepumpade, kütusefiltrite ja kütusepumba kallal niivõrd tulemuslikult, et kõik eelmainitud seadeldised nüüd jälle omal kohal asetsevad. Kütusefiltrite osas tuleb teha küll selline mööndus, et mõni jubin, eeskätte torude ühendused, rahvakeeli stutsid, on puudu. Sestap külastangi homme mõnda hüdraulikatarvikuid müüvat kaupmeest. Otsustasin veel targasti, et ühe küttefiltri peaks ikka veel lisama. Originaalis oli neid kaks - üks enne ja teine peale etteandepumpa, saagu siis nüüdki nii.
Aga mis veel toredat. Nimelt avanes mu silmadele lõpuks kahekontuurilise vesijahutuse salapärane ülesehitus kogu ilus. Asi selles, et torude ja voolikuterägastik on mingil põhjusel eelmis(t)e omanike poolt ümber seatud. Mulle kui minevikufännile meeldiks siiski originaalne seadistus rohkem. Ma ei hakka siin pikalt rääkima kui palju ma selle üle pead murdnud olen, kuid nagu öeldud - täna see nägemus lõpuks kangastus. Ja nagu iga omandatud teamise juures tagantjärgi ikka - see on lihtsalt naeruväärselt loogiline ja lihtne.
Videvikus toimus tootmisnõupidamine. Parima metallitöö spetsiga, keda ma väga hindan ja keda ka isiklikult tunnen, nimelt minu isaga. Teemaks jälle va pujäänik sõuvõll ja need mõistatuslikud kummist vesilaagrid. Nimelt sõuvõll on küll enamvähem sirge, kuid liugpinnad ellipsis. Kui liugpind on ellipsis, ei pruugi sõuvõlli väljaviik vett pidada. Kui see vett ei pea, immitseb sealt vesi keresse sisse ning teatud asjaoludel võib kogu alus veega täituda. (Näiteks kui akud tühjaks saavad ja pilsipump enam ei tööta. Teisest küljest pole see malakas võll veel sugugi nii sirge nagu ta võiks olla. Kolmandast küljest on vesilaagrid kulunud...
Võibolla on parim lahendus see, et võll läheb uuesti treipinki, kus liuglaagritelt treitakse 2 - 3 mm maha. Siis pressitakse mahatreitud pinnale peale vastavas mõõdus roostevaba toru. Võll läheb uuesti treipinki ning treitakse mõõtu. Aga mitte vanasse vaid natuke suuremasse läbimõõtu, arvestades kummilaagrite kulumist.
Sellise operatsiooni tulemused oleksid järgmised: vana võll saab väga sirgeks ning mingit vibratsiooni sealt enam karta ei ole. (Kuna võll on küllalt raske, siis usun, et üsna väike hälve võib ka kaine kipperi täiskäiguga kurseerides panna meremärke kahekordselt nägema. Noh, natuke liialdatult) Kuid selge, et pöörlevate masside poolt tekitatud vibratsioon on hirmus vaenlane, mille vastu tasub võidelda. Teiseks puudub siis vajadus kummilaagreid vahetada, kuna võll saab puutepinnalt jämedam. Kolmandaks saame jagu lekist. Pole ju paha, mis.
Tööaeg ilma nõupidamiseta - 13.00 - 19.30 = 7,5 tundi (kümnendsüsteemis)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar