esmaspäev, 23. november 2009

paat vette

Kuna need postitused tulevad riburadapidi takkajärgi, siis olgu täpsustuseks öeldud, et vettelaskmine toimus augustis 2009 aastal Pivarootsi sadamas läänemaal.


Esialgu paat lekkis nagu puupaat ikka aga pikalt muidugi ei kannatanud sadamas kügeleda. Ajasime "mootori pöördesse ja lendasime" lahele. Jutumärgid pole siin juhuslikud. Vahel tunned pettumust ja vahel kohe päris suurt pettumust. Minu sisemised läbielamised tulenesid asjaolust, et me imeilus paadikene oli küll silmale igati kena vaadata aga edasi ei tahtnud ta liikud teps mitte. Selgelt oli uus vint selle mootori jaoks liiga raske. Samas, kui mootorikesest kõik välja pigistada, liikusime gps järgi kohati 10 km/h - või oleks kohasem öelda 5,5 sõlmega.



Ehk ongi see sellise kere jaoks optimaalne kiirus, kuid kui see saavutada kõrvulukustada müra, madalalt mööda vett roomava tahmalondi ning vibratsiooni hinnaga, mis kõike kahekordselt nägema raputab, siis minu kujutelm mereidüllist kaunil lahesopil oli pisut teine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar