Reeling

Laenasin dr. Klausilt toru väänamise rullikud. Panin atribuudi kuidagi kaatri juurde puitlauale kinni. Laud muidugi kippus väänamise ajal liikuma, kuigi ma püüdsin seda igatemoodi ankurdada. Lõpuks väänasin torust sellise kreeka e välja, et ei tahtnud oma silmi uskuda.
Tuju oli sant ja mõtlesin, et äkki saan ikka kuidagi kellegi käest selle toruväänamise töö tellida.

Nädalakene läks mööda ja mina muudkui nuputasin, et mis ma selle reelinguvärgiga siis peale hakkan. Lõpuks leidsin, et tuleb siiski ise teha. Aga enam ei läinud ma mütsiga lööma vaid tegin esmalt rullikutele korraliku aluse. Siis vedisin selle kaadervärgi enda juurde töökotta ja kinnitasin kiilankrutega põranda külge.

Kaatrilt võtsin sabloonidega mõõdud ning väänasin torusid hästi sensistiivselt. Ja polnudki hullu. Reelingu toorikud said valmis. Jäi veel põlvede küsimus. Variandid olid sellised: 1) osta kusagilt valmis põlved, 2)teha nii nagu vanasti, st toru liiva täis, siis punaseks ajada ning väänata, 3) kuumalt väänata täismetallist põlved.

Aga välja nuputasin, kuidas vaja teha. Ja niisama imestunud, kui ma päris alguses olin enda väänatud käkerdist vaadates, peaaegu samamoodi pidin imestama, kui esimese torupõlvega maha sain ning see minu silmadele peaaegu täiuslikkuse tipuna paistis. Nüüd on vaja teha ümmargused reelingu kinnituskohad, millega reeling kaatri kere külge kinnituma hakkab ning siis võib kogu kupatuse pardale tarida ja omavahel kokku sobitada.